Kuna mul oli täna jälle vaba päev, siis otsustasin mitte niisama vedeleda ja laiselda, vaid linna minna. Käisin kesklinnas, Northbridges natuke ringi ja sattusin täitsa juhuslikult ka Art Gallery of Western Australiasse. Nii hea oli üle pika aja muuseumis kunsti nautida. Käisin selle osa läbi, mis tasuta oli ning kuna ma olen päris paljudes kunstimuuseumides käinud, siis on, millega võrrelda ja kui aus olla, siis midagi ülimalt suurepärast mulle silma ei jäänud. Kuid ilusaid maale oli sellegipoolest ning tore oli ikka.
Kuidas mul siis üldiselt läheb? Noh, nii ja naa. Töö on natuke tüütu, aga eks ma olen üsna püsimatu ka selliste asjade osas. Tahaks juba rohkem avastada muud Austraaliat. Sõita ringi ja tunda uuesti seda elevust, mis mul siia jõudes alguses oli. Vahepeal tulevad halvad tujud ja mõtted, eriti kui vihma kallab ja jääkülm tuul puhub näkku (koos liivaga, kui ookeani ääres juhtud olema, äärmiselt mõnus) - Eestis pole ka sügisilmad nii hullud kui siin vahepeal. Aga siis mõni teine päev on soe ja saab rannas istuda ja päikseloojangut vaadata ning siis pole elul väga vigagi. Täna ja eile sai juba lühikeste käistega käia näiteks, tõi naeratuse näole küll.
Kui täna õhtul süüa tegin, siis nägin köögiaknast, et imeilus taevas on, niiet ruttasin kohe terassile pilti tegema. Kas pole mitte kaunis?!
