Kuna ma ei ole ammu oma blogisse midagi kirjutanud, siis räägin kõigest lühidalt, kus me käinud oleme ja mida teinud.
6. detsembril oli Jörgeni sünnipäev, tähistasime seda ilusa hommikusöögi, ujumise, kinoskäigu ja väikse fish and chipsiga. Õhtul sõitsime 70 km kaugusel asuvasse väiksesse linnakesse nimega Harvey.
Järgmisel päeval ootas meid viinamarjaistanduses töö - nimelt võtsime viinamarjataimedelt üleliigseid lehti ära, üsnagi lihtne töö ning palk oli päris hea. Paraku jäi see aga ainult ühepäevaseks tööks ning õhtul sõitsime Mandurahsse tagasi.
Ühel ilusal päeval sain ma teada, et minu juhiluba on jõudnud Perthi, niisiis sõitsimegi sinna. Kuna Perthis elamise ajal me Elizabeth Quaysse ei jõudnudki, siis otsustasime ka selle koha üle vaadata. Nagu pildilt näha võib, siis vaates ei pidanud pettuma. Õhtul läksime Scarboroughsse, kus ma oma kauaoodatud juhiloa kätte sain ning sõime koos oma endiste housematedega õhtust.
2 päeva hiljem, 17. detsembril olime juba Margaret Riveris, kus kell 5.30 hommikul võttis meid üks tore austraallane peale ning sõitsime kartulifarmi tööle. Töö seisnes selles, et olime suure potato harvesteri masina taga, kus sorteerisime üles võetud kartulite seast heina ja muud sodi välja. Jällegi päris lihtne töö ning huvitav kogemus! Tööd saime teha seekord ühe päeva asemel lausa kaks.
Margaret Riveris ööbides tuli jälle kord välja see, et ega see autos elamine alati nii lihtne olegi. Nimelt soovisime peale esimest tööpäeva iseenesestmõistetavalt pesema minna, kuid kõige turistisõbralikuma auhinna saanud linnas ei saanud mitte kuskil pesemas käia! Küsisime kahest campingu kohast, kas oleks võimalik väikse summa eest dušše kasutada, aga ei saanud. Linna ainus bassein oli juba ammu suletud ning avalikke dušše Margaret Riveris ei olnud mitte ühtegi. Kuna kartulivõtmisel tekib meeletu tolm, niiet kõrvad, juuksed ja nägu on musta kihi all, siis jäi ainsaks lahenduseks kraanikaussi kasutada. Õnneks järgmisel päeval peale tööd sõitsime kiiresti Busseltoni, kus saime ujulas käies lisaks ujumisele ka ennast puhtaks pesta. Margaret River, mis muidu on väga ilus linn, on meie mõlemal külastuskorral väga ebameeldiva mulje jätnud.
Lisaks ujulale külastasime Busseltonis ka kuulsat Busselton Jettyt, mis kujutab endast maailma kõige pikemat puust sadamasilda, mida mööda saab 2 km kaugusele merele kõndida. Kahjuks jõudsime me sinna päris hilja, seega oli juba pime, kuid ilus oli ikkagi.
Järgmiseks olulisemaks punktis siin ajajoonel on ilmselt minu 20. sünnipäev, mis on juhuslikult 21. detsembril. Mul on väga hea meel ja ma olen väga tänulik kõigile, kes mulle õnne soovisid erineval viisil, näiteks saatis mu pere mulle väga väga armsa ja imelise video, kus nad mulle sünnipäevalaulu laulsid! Veetsime Jörgeniga väga toreda päeva koos hommikusööki valmistades, rannas vedeledes ja käisime ka vegan burgerit söömas (mu lemmik!!!).
Samal õhtul sõitsime 230 km kaugusele linna nimega Manjimup, kus järgmisel päeval ootasid meid avokaadod, mida korjata. Jällegi ühepäevane töö, aga väga nauditav. Siiani mu lemmiktöö, mida Austraalias teinud olen!
Manjimupi lähedal asub King Jarrah. Tegemist on 500 aasta vanuse puuga, mille kõrval mina üpriski pisike paistan nagu näha võib.
Peale Manjimupi sõitsime korra tagasi Perthi, sest jõuluhommikul saime teate, et ka Jörgeni juhiluba on saabunud, mille üle me kohe väga rõõmustasime, kuna olime juba jõudnud muretsema hakata, et äkki on kaduma läinud. Perthis käidud, sõitsime tagasi Mandurahsse, kus me viimasel ajal rohkem pesitsenud oleme. Leidsime juba tükk aega tagasi seal ühe mõnusa parkla, mis on veidi rohkem eraldatud, kus on olemas vetsud ning kust saab otse randa minna. Selline vahva kajakatega ja ookeaniga vaade ongi meil siin igal hommikul ärgates!
Mõned päevad tagasi rääkis üks kohalik meile sellisest ilusast kohast ning käisime seda siis kohe ka vaatamas, tõepoolest oli kaunis vaade!
2016 aasta viimane päikseloojang. Aastavahetuse veetsime Mandurah kesklinnas, kus vaatasime ka ilutulestikku, mis kahjuks jäi Viljandi omale alla. Imelik oli esimest korda oma 20 eluaasta jooksul aastavahetusel olla kuskil mujal kui oma armsas väikeses kodulinnas. Aga pole viga!
Sellega lõpetan oma pika postituse ning soovin kõigile ilusat uut aastat! :)
