Monday, June 19, 2017

BRISBANE

Seekord oleme jõudnud Brisbane'i linna, kuhu eile Narrabrist 6h sõitsime. Üleeile oli minu viimane tööpäev ning homme hommikul astun juba lennukile ning reisin tagasi Eestimaale. Kuid eile õhtul ja täna oli meil Brisbanes natuke aega ringi vaadata.

Täna hommikul käisime näiteks Koala Sanctuarys, kus elab 130 koaalat ning igasugu muid vahvaid tegelasi veel (nokkloom, krokodillid, wombatid, dingod, kängurud, maod, papagoid jne). Hiljem käisime kesklinnas ringi ning õhtupoole kaubanduskeskuses veel viimaseid sisseoste tegemas.


Koaalad olid lihtsalt nii nii nunnud (ja niiii unised)!


Kookaburrad 





Brisbane'i kesklinn



Kaardi peal märkisime ära kõik suuremad kohad, kus käisime. Nagu näha käisime ära isegi kõikides osariikides (peale Tasmaania)! Ning kokku sõitsime Austraalias läbi umbes 26 000km.

Ma ei oskagi seda viimast blogipostitust hästi lõpetada. Kõik need kogemused on olnud suurepärased ja ma olen nii kauneid kohti näinud ja nii toredate inimestega kohtunud! Niiet väga kurb on ära minna. Tõesti on. Nagu tahaks, aga samas nagu ei tahaks ka. Austraalia on nii koduseks ja omaks saanud. Ja nii palju jäi ju veel nägemata ka, kaardi peal võib ka tähele panna, et põhja poole me üldse ju ei jõudnud, aga võib-olla ükskord kunagi...

Ma olen nii nii tänulik, et ühel õhtul magama minnes aasta aega tagasi mul selline mõte tuli, et siia tulla. Ja ma saan nüüd täitsa aru, miks nii paljud siia seiklema ja õnne otsima tulevad.

Aitäh!



Monday, June 12, 2017

NARRABRI

Nagu eelmises postituses mainisin, siis siin ongi nüüd üks väike kirjatükk meie praegusest eluolust. Poolteist kuud tagasi asusime elama väiksesse Austraalia linnakesse, mille nimeks Narrabri. Põhjuseks on see, et saime töö siin lähedal asuvasse cotton gini. (Cotton gin on siis põhimõtteliselt puuvilla tehas(?), kus puhastatakse masinates puuvill seemnetest ja sodist.) Töö ise on täitsa okei, kuid päevad on päris pikad. 12h päevas on töö 7 päeva järjest, siis on 3 puhkepäeva ning siis jälle 7 päeva tööl. Kui oleme 2 töönädalat päeviti töötanud, siis järgmised 2 nädalat töötame öösel, siis jälle päeval ja nii see käib. Niiet päris huvitav on ning palk on ka väga hea!

Narrabri peatänav

Meie majake ja ustav Falcon

Peale 5 kuud autos elamist sai meil lõpuks sellest küllalt ning otsustasime taas normaalse inimese kombel majja kolida. Üürime praegu ridaelamuboksi, kus on ruumi meile kahepeale rohkem kui küll. Ja lihtsalt nii nii nii mõnus on jälle korralikus elamus elada. Nii suurt rõõmu tekitab kasvõi juba see, et saab sooja veega nõusid pesta! Ja meil on ahi - saab küpsetada! Saab kasvõi tund aega rahulikult kuuma dusšši all liguneda! Kõik on lihtsalt nii mugav ja mõnus, kõik need asjad, mis muidu on nii iseenesestmõistetavad, et ei oska tähelegi panna. Positiivsete asjade vahele mahub paar negatiivset ka ikka, näiteks on Austraalias majad niimoodi ehitatud, et tuul puhub läbi ja vahepeal kuuled, kuidas naaber teisel pool seina aevastab või kõnnib või köhatab või räägib, noh ühesõnaga seinad on väga väga õhukesed. Laed ka, vahel on kuulda, kuidas mingi olend lae peal ringi sibab ja krabistab. Kõik külm tuleb ka sisse. Kuna siin on kätte jõudnud talvekuud, siis öösiti on temperatuur umbes 2-8 kraadi, päeval alla 20 ning meie ainus soojusallikas on väike niru õhksoojuspump elutoa seinal. Aga saab hakkama ikka! Vahepeal on lausa nii jahe olnud, et paaril hommikul on autoaken isegi jääs olnud, õnneks pannilabidas töötab sama hästi kui Eestis need väikesed kraapimisasjad :)


Kaks pilti cotton ginist.



Puuvillapallide read varahommikul.


Peale tööpäeva tavaliselt väga muuks aega ei jäägi kui söögitegemiseks, pesemiseks ja magamiseks, kuid kolmepäevastel nädalavahetustel jõuab õnneks muud ka teha. Üleeelmistel puhkepäevadel käisime näiteks Tamworthi linnas, mis on vähe suurem kui Narrabri ning asub siit vaid 160km kaugusel, kolasime seal poodides ja nautisime uue söögikoha külastamist. Viimane kord kui vabad päevad olid, sõitsime aga tund aega autoga ning olime jõudnud mägedesse, mida ka ülemistel piltidel silmapiiril märgata võib. Tegemist on Mount Kaputar National Parkiga, mille kõrgeim mäetipp on 1510 meetrit kõrge. Ma lihtsalt ei väsi Austraalia looduse imelisust imetlemast!




Tagasiteel nägime kahte vahvat känguru ka!

Sellega see väike postitusekene läbi saabki ning õige varsti on mul juba ka aeg tagasi kodumaa poole asuda!