GOODBYE PERTH, HELLO MARGARET RIVER

On ilus laupäeva hommik ning sõidame parasjagu lõuna poole, kuna pika autosõidu ajal väga midagi niikuinii teha ei ole, siis kasutan aega ära ja kirjutan valmis ühe postituse viimastest päevadest.

Plaan nägi alguses ette, et teisipäeval on Jörgeni viimane tööpäev ja siis ütleme majaomanikule, et hakkame vaikselt lahkuma, kolmapäeval käime poodides, ostame vajalikud asjad ning sätime auto minekuks valmis ja siis neljapäeval hakkame lõuna sõitma poole. Nagu plaanidele kombeks, siis kõik päris nii ei läinud.

Teisipäeva hommikul viisin Jörgeni tööle ning peale seda hakkasin ise autot puhastama. Kõik istmed olid koerakarvu ja aknad koeraila täis, niiet tegevust oli. Pesin parajasti väljast autot kui majaomanik sattus ka välja ja ma siis mainisin, et me neljapäeval plaanime ära minna. Selle peale tegi tema suured silmad ning ütles, et eiei, nii küll ei saa, te peate kaks nädalat ette ütlema. Mida?!

Tundus, et olukord kisub üsna näruseks. Ta ei olnud meile otseselt kordagi öelnud, et me peame kaks nädalat ette ütlema. Kui ma kaks kuud tagasi rääkisin temaga sellest, et kas me saame sinna jääda elama mõneks kuuks, siis ta oli nõus ja ütles, et peale meid ta sinna mõneks ajaks inimesi ei võta. Sellepärast ei osanud ma ka arvata, et me peame ette ütlema. Nüüd ta muidugi rääkis, et jaa, tema peab nüüd kiiresti uued inimesed sinna leidma?! Niiet jah, väike segadus oli. Jörgen siis rääkis temaga samal õhtul ja siis majaomanik arvas, et me peaks talle nädala üüri maksma veel peale seda kui me ära oleme läinud. Kuna aga raha meil üle ei ole juhuslikult, siis tundus see väga halb variant. Lõpuks andsime eile talle lihtsalt viimase nädala üüri ning tühja midagi ei maksnud. Üritasime selgitada oma poolt olukorrast ning asi lahenes üsna rahumeelselt.

Kolmapäev käisime igasugu asju ostmas ning ühel hetkel saime aru, et ega me järgmiseks päevaks valmis küll ei jõua. Niisiis jäi veel neljapäev ka poodides kolamiseks ja auto valmis sättimiseks.

Mida siin autos nii väga sättida on siis? Ostsime IKEAst madratsi, padjad, teki ja voodipesu, et saaks autos magada. Kuna aga aknad siin toonitud ei ole, siis pidime akende ette kardinad panema. Mõne meetri kanga, haaknõelte ja pesunööriga saab väga edukalt autosse toimivad kardinad. Lakke kinnitasime valgustuseks patareidega töötavad väiksed jõulutulukesed, mis on väga armsad.

Eile hommikul hakkasime pakkima ning mõte, mis korduvalt peast läbi käis oli, et miks meil nii palju asju on?!?!?! Kella üheks oli kõik kola autos ning võis sõitma hakata. Kuna linn on nii suur, siis läks sada aastat, enne kui üldse Perthist välja jõudsime.

Võtsime suuna Margaret Riveri poole, vahepeal tegime väiksed peatused ka Dunsboroughs ja Cape Naturaliste majaka lähedal. Kokku läks Perthist Margaret Riverisse jõudmiseks umbes kuus ja pool tundi (koos peatustega).

Mõte oli minna Margaret Riveri backpackkerite hostelisse, mille kaudu peaks ka tööd saama leida. Jõudsime sinna veidi enne kella kaheksat õhtul ning ukse peal oli suur silt: no vacancies ehk vabu kohti pole. Proovisin ka ühte teise hostelisse helistada, aga keegi ei võtnud vastu.

Ega siis muud üle ei jäänudki kui kohe esimene öö autos magada. Hakkasime kohta otsima, kuhu saaks auto parkida. Ega see ülearu lihtne ka ei ole, nimelt on paljudes kohtades sildid, et autos magamine keelatud, trahv 100 AUD inimese kohta. Lõpuks aga leidsime ühe parkla, kus olid avalikud tualetid ka lähedal ning otsustasime sinna jääda.
Õnneks väga jahe ei hakanud, kuigi öösel oli õues ainult 8-9 kraadi. Muidu oli autos magamine täitsa mugav ja hea. Hommikul sõitsime lähedal asuvasse parki, kus valmistasime süüa - grillisime aedvilju ja banaane. Siin on väga paljudes parkides sellised grillimiskohad, kus saab süüa teha, mis on väga mugav.

Nüüd aga sõidame ülejäänud nädalavahetuseks veel kaugemale lõunasse :)