Üleeile tuli mul selline vahva idee, et võiks matkama minna. Leidsin googeldades sellise mäe nagu Bluff Knoll, mis Albanyst tunnise autosõidu kaugusel kõrgub ning panimegi plaani paika, et esmaspäeva hommikul asume sinnapoole teele.
Peale ärkamist tegime taas grilli peal süüa, käisime ookeanis ujumas ning tundsime juba siis, et tuleb vast üks väga palav päev. Sõitsimegi siis 100 km Bluff Knollini, parkisime auto ära ning alustasime matkamist mäetippu. Bluff Knoll on muide 2. kõige kõrgem punkt Western Australias, 1099m merepinnast.
Rada oli 3km pikkune ning nende väheste kilomeetrite jooksul tõuseb 650m. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult päris nii ei ole. Tundsin ennast juba enne kõndima hakkamist üsna nõrgalt, niiet minu jaoks oli see matk ülesmäge kohe eriti raske. Õnneks oli terve tee vältel pidevalt imeilus vaade, mida puhates nautida ning mis motivatsiooni edasi ronida andis. Kui lõpuks mäetippu jõudsime, siis olid vaatepilt muidugi veelgi hingematvam ja imelisem. 360 kraadi vaade nii kaugele kui silm seletas.
Olime kõige selle ilu keskel ilmselt umbes tund aega, pikutasime, sõime, jõime vett, seltsiks tuhanded putukad, kes kõrva ja silma ja suhu lennates tüütasid.
Allatulek läks palju kiiremini ning kuna üleval sai natuke puhata ja süüa, siis oli ka rohkem energiat. Lihastele oli päris hea trenn, sest lõpuks tagasi auto juurde jõudes jalad täitsa värisesid.
Vahepeal oli tuuleklaasile pandud paber, kuhu keegi oli kirjutanud, et on katastroofiline tuleoht ning nüüdsest on see loodusala kõigile suletud. Vedas, et just sel päeval ära käisime! Aga jube palav oli küll, ilmselt 35 kraadi ringis.
Alumisel pildil on näha matkaraja algust ning kõige kõrgemat punkti, kuhu välja jõudsime.
No comments:
Post a Comment